Rahvatantsurühm Päkkpöörd tegutseb alates 2015. aasta septembrist Eesti Lennuakadeemia tiiva all ja Marius Aave juhendamisel.
Päkkpöördi nime valisime tantsurühmale ühiselt. Valitud nimele pakkusid konkurentsi veel Vahva Tantsu Selts (erinevates kokku-lahku kirjutamise variatsioonides), Cancan, Ülelend, Kannapööre, Lennutaja ning Niidan ja Ahastan. Viimane ilmselt siiski tubli huumorilaksu eesmärgil 😉 /2015/
Logo loomisel saime inspiratsiooni sõlemotiivist, kaitsevõimega ussikirja siksakist ning pööretest – pidades silmast väärikust ja lihtsuses peituvat võlu… “Publiku” lemmikuks ja maskotiks osutus merisiga. /2015/
Kõige esimene esinemine Päkkpöördi nime all toimus Eesti Lennuakadeemia 1. septembri avaaktusel. Tantsija kirjutab kroonikasse: “…2 minutit hoogsat tantsu täiesti valede jalgadega ja läbi ta oligi see meie esimene esinemine Päkkpöördi nime all”. Jõudis vaevu alata, kui juba oligi läbi 🙂 /2015/
Ühel täiesti ebareaalselt ägedal hilisõhtusel esinemisel (Dorpati konverentsikeskuses) ilmnes, et meie soojendusesinejaks on ei keegi muu, kui Anne Veski. Tantsija kirjutab: ” Kui sutsakas laval tehtud, piirasime oma soojendusesinejat – saagiks autogrammiga pilt Raulile ja ühispilt Anne Veskiga Päkkpöördile.” /2015/
Esimene ühine treeninglaager Palal oli täis võrdsust – kui naised õppisid reede õhtul oma tantsupeo tantse, siis vastukaaluks pidid mehed järgmisel päeval vahetpidamata tantsima, et kõik neiud saaksid teada, mida tähendab partneri olemasolu. Nii intensiivset treeningut polnud sellel hooajal keegi veel näinud ega tundnud. /2015/
Päkkpöördi jõulupeol mängisime kehakeelega vanasõnade seletamise mängu. Mariuse vanasõnas oli sees sõna “vald”, mida ta püüdis seletada läbi Tuljaku laulusõnade “Terve vald oli kokku aetud”. Katsetused tantsijad Tuljakut laulma panna jooksid liiva, küll aga saab iga päkkpöörane suuremal või vähemal määral selle tantsimisega hakkama. /2015/
“Oma jalg ei valeta” ütles Marius ja läks koos poistega tantsima. /2015/
Mõttetera: “Kui rõhksammude ajal peab keha olema kallutatud, aga raamatu pilt näitab, et on sirge, siis tuleb raamatut kallutada” 😉 /2015/
“Hipster, kellele meeldib sink, on hampster” /detsember 2015/
Päkkpöörd on alates 2016. aastast populaarne ka pisemate fännide hulgas, kui Vabariigi aastapäeva eel käidi esinemas Tartu lasteaias Helika. Näitasime rahvariideid ja -tantsu ning tantsisime koos vahvate lastega mõned folkloorsed tantsud. Positiivselt üllatas kõiki tantsijaid see, et nii lapsed kui ka suured julgelt esinemise järel küsimusi küsisid ning lapsed kõik ka suureks saades päkkpöörasteks hakata lubasid. /veebruar 2016/
Ingliska-matloti alguse soolo tõlgendus: “Ameled veits ja siis tuleb meelde, et piim läheb hapuks…”. /2016/
Selle aasta märtsikuus õnnestus Mariusel eriti kunstilisel kombel juhtida Kambjas toimuvat Tartumaa talvist tantsupidu. Tantsija kirjutab: “Eriti elavalt jäi meelde muidugi see, kuidas rahvas pööraste etteaste kaaperdas, sest meie meestel võttis riietumine veidi aega. Nimelt nägi etteaste kontseptsioon ette, et laval kaetakse laud ning seejärel saabuvad kaunis Priit ja veel ilusam Raul ning esitavad õpetliku dialoogi folkloori, poploori ja Kreisiraadio ainetel. Mis aga juhtus oli see, et laud sai kaetud ja siis tükk aega ei juhtunudki midagi. Loodus teatavasti tühja kohta ei salli ja tühjale kohale tekkis kohemaid performance (või happening? kes teab…) – lavale kaetud laud ei tundunud Vikerkaare tantsijatele veel piisavalt hästi kaetud, kuna puudu oli vein. Niisiis kaaperdati laud ja võeti veini, liitusid ka Torbikute esindajad ja pidu hakkas juba jumet võtma, kui lava tagant saabusid kostümeeritud peaosalised. See ajas kontvõõrastele muidugimõista hirmu nahka ning etteaste sai jätkuda esialgse stsenaariumi järgi.“ /märts 2016/
Vahel on nii, et kui tantsutrenn jääb ära, siis tuleb jooksutrenn asemele. Päkkpöörased võtsid osa nii heategevuslikust Sinilillejooksust, Tartumaa Spordiliidu poolt korraldatavast Suurest Jüriöö teatejooksust kui ka iga-aastasest Suurjooksust ümber Viljandi järve. Üldiselt kõik, mis nõuab vähem võhma kui Tuljak või Tõmba-Jüri, on meile igati vastuvõetav 😉 /märts – mai 2016/
Kui meie Hooandja-projekt oli veebis juba paarkümmend minutit figureerinud ja keegi tantsijatest ei suutnud keskenduda muule, kui internetilehe refreshimisele, kirjutas üks tantsupaar nii:
“Ja meil on olemas ka esimene hooandja!” (Lembitu Kuuse võiks nüüd üle võtta, ma pean tööd tegema).
“Seis on väga ärev – kas tõesti on künka tagant juba näha ka teise finišeerija mütsitutti või on see kõigest miraaž? Selge on see, et tegemist on 20 päevase maratoniga ja võistlejad peavad oma jõudu targalt jagama.”
“Jah tõesti-tõesti, silmad ei peta – tegemist on esimese võistlusega pärast möödunud aasta kiikingu MM-i ja tunamullust naistekandmise EM-i, kus esikuuik koosneb ainult Eesti osalejatest!”
Siinkohal oleks kena tervitada ka päris Lembitu Kuuset 😉 /2016/
“Pole olemas muusikat, mille järgi ei saaks Leidmist tantsida” /juuli 2016/